
Minu teekond laste ja perede toetamisel
Olen Pille Õis, eripedagoog-logopeed ja koolitaja ning üle 30 aasta töötanud laste ja noortega. Selle aja jooksul olen kokku puutunud väga erinevate õppimise, kõne, käitumise ja enesejuhtimisega seotud raskustega. Minu jaoks ei ole aga kunagi keskmes ainult raskus või diagnoos, vaid laps tervikuna. Tema tugevused, võimalused ja see, mida ta järgmise sammuna vajab.
Mul on Tartu Ülikoolis omandatud eripedagoogi kvalifikatsioon. Õpingute käigus läbisin ka logopeedia keskastme õppe ja logopeedia praktikad, sealhulgas mahuka praktika polikliinikus. Olen töötanud lasteaias ja koolis ka logopeedina. See taust on andnud mulle tugeva aluse nii kõne, keele kui ka häälduse ja õppimisega seotud raskuste toetamiseks.
2018. aastal avasin Pärnus erakabineti, et pakkuda lastele individuaalset ja järjepidevat tuge. Minu juurde jõuavad väga erinevate vajadustega lapsed. Mõni vajab abi kõne või häälduse arendamisel, teine lugemises ja kirjutamises, kolmas õppimise, tähelepanu või enesejuhtimisega seotud oskustes.
Haridus ja professionaalne taust
- Tartu Ülikoolis omandatud eripedagoogi kvalifikatsioon
- Logopeediaalane väljaõpe ja praktika
- Varasem töökogemus logopeedina lasteaias ja koolis
- Täiskasvanute koolitaja kutse, tase 6
- VEPA mentor ja koolitaja alates 2014. aastast
- Tallinna Ülikooli külalisõppejõud
- Üle 30 aasta töökogemust laste ja noortega
VEPA mentori ja koolitajana ning Tallinna Ülikooli külalisõppejõuna on minu töös järjest olulisemaks saanud laste eneseregulatsiooni, tähelepanu ja käitumisoskuste teadlik toetamine ning õpetajate professionaalne areng.
Kuidas ma töötan
Minu jaoks ei ole eesmärk lihtsalt see, et laps teeks ülesande tunnis õigesti. Oluline on, et ta õpiks oskusi, mida suudab järjest iseseisvamalt kasutada ka koolis, kodus ja igapäevaelus.
Töö algab lapse olemasolevate oskuste ja vajaduste mõistmisest. Seame jõukohased eesmärgid ning liigume nende poole samm-sammult. Uue oskuse kujunemine vajab aega ja regulaarset harjutamist, mistõttu toimub individuaalne töö enamasti kord nädalas.
Sama oluline on lapse motivatsioon. Laps peab tundma, et ta saab hakkama, tema pingutust märgatakse ja eksimine on õppimise loomulik osa. Usun väga tunnustuse jõusse. Laps, kes tunneb, et tema pingutust märgatakse, julgeb enamasti ka keerulisemate ülesannetega uuesti proovida.
Tähelepanu, enesejuhtimine ja õppimine
Pööran oma töös palju tähelepanu sellele, kuidas laps õpib.
Sageli ei seisne lapse raskus selles, et ta „ei oska“, vaid selles, et tal on keeruline oma olemasolevaid oskusi õigel hetkel kasutada.
Tähelepanu ja enesejuhtimise oskuste arendamine mõjutab seda, kuidas laps suudab ülesannet alustada, juhiseid järgida, oma tegevust planeerida, raskuse korral edasi proovida ning lõpuks ka iseseisvamalt õppida.
Koostöö perega
Lapse areng ei toimu ainult minu kabinetis. Vanem tunneb oma last kõige paremini ning seetõttu pean koostööd perega väga oluliseks.
Annan vanemale tagasisidet lapse arengust ja vajadusel soovitusi, kuidas oskusi kodus toetada. Samas ei taha ma muuta kodu teiseks kooliks või teraapiaruumiks. Kõige olulisem on leida selline viis, mida pere suudab päriselt oma igapäevaellu sobitada.
Minu eesmärk on, et laps muutuks aja jooksul enesekindlamaks, iseseisvamaks ja teadlikumaks õppijaks ning saaks järjest paremini hakkama olukordades, mis talle varem raskusi valmistasid.






